See artikkel räägib Eesti tõlkijast ja kirjanikust. Füüsiku kohta vaata artiklit Rein Sepp (füüsik).

Rein Sepp (23. aprill 1921 Tartu – 25. jaanuar 1995) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija, kes on eelkõige tuntud muinasgermaani eeposte eestindajana. Sealjuures on tema tõlkes ilmunud "Vanem Edda", "Nibelungide laul", "Parzival", "Beowulf" ning valik tekste "Nooremast Eddast".

Rein Sepp sündis Tartus advokaadi peres.^[1] Tema lapsepõlv möödus Vingali talus Ipiķi (Ööbiku) külas Lätis, Mõisaküla lähedal. 1940. aastal lõpetas ta Tartu Treffneri Gümnaasiumi. Treffneri gümnaasiumil, mille õpetajaskonda Rein Sepp alati tänutundega meenutas, oli tema kujunemises oluline osa.^[2] 1940–1942 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas peamiselt germanistikat, vähemal määral bibliograafiat. Oli üliõpilaskorporatsiooni Sakala liige.

Sepp töötas aastatel 1942–1943 Eesti Sõna toimetuses Tallinnas ja seejärel sama ajalehe esindajana Tartus, kust mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Sõja ajal oli ta algul staabikirjutaja Elvas, hiljem sõjakirjasaatja rindel. Olles seotud Eesti Rahva Muuseumi varade päästmisega, sattus Sepp Läänemaale, kus varjas end venelaste tulles kuni 1946. aasta amnestiani metsavennana^[3] koos kahe luuletajast sõbra Artur Alliksaare ja Ottniel Jürissaarega. Seejärel töötas ta Harjumaal Saida sovhoosis raamatupidaja ja brigadirina. 1949. aastal Sepp vahistati, järgnenud seitse aastat möödusid poliitvangina Tallinnas, Leningradis ja Vorkutas.^[4]

Vabanemise järel 1956. aastal elas Läänemaal Risti alevikus apteegimajas, hiljem Pärnumaal Kergus^[1]. 1957. aastast pühendus kirjanduslikule tööle tõlkijana. 1971. aastal asus elama Lätti Ipiķi külla Eglītise^[5] (kirjanduses ekslikult ka Eglitési või Egliteesi) tallu, mille ostis "Vanema Edda" tõlke honorari eest^[3]. Jäi sinna elu lõpuni. Kodu kujundas oma arusaama põhjal muinaspõhja ilmavaatest.^[3] Rein Sepp suri 25. jaanuaril 1995 ning soovi kohaselt maeti ta oma kodu õunapuuaeda.^[3][6]

Rein Seppa mäletatakse ennekõike germaani rahvaste keskaegsete eeposte tõlkijana: 1970 ilmus tema tõlkes "Vanem Edda", 1977 "Nibelungide laul", 1989 "Parzival" (osaliselt), 1990 "Beowulf" ning 1990 valik tekste "Nooremast Eddast". Need kõik, peale "Noorema Edda", on värsstõlked, mis järgivad võimalust mööda originaali värsistruktuuri ja on nõudnud tõlkijalt meisterlikku keeletaju. Lisaks muistsetele lugulauludele tõlkis Sepp ka saksa, hollandi ja inglise kirjandust, sealhulgas klassikat (Goethe, Schilleri, Shakespeare'i, Blake'i jt teoseid). Kalle Kurg on kokku võtnud Rein Sepa loomingulise tegevuse tõlkijale aastapreemia andmise puhul: "Tõlkija puhul pakub alati huvi roll, mille ta endale võtnud. Hea tõlkija ilmselt esindab ja kujundab olulisi kultuurisuundumisi. Rein Sepa eestindatud keskülemsaksa kangelaseepos "Nibelungide laul" on üks Euroopa tähtsamaid eepilisi suurteoseid, mida võiks kõrvu seada Homerose või "Kalevalaga". Seda kättesaadavaks muuta oli suurtöö: ei ole ju säärasel puhul tegu ümberpaneku, vaid terve tõlkimismeetodi väljatöötamisega. Küllap on siin julgust andnud suur kogemus mitmest keelest tõlkimisel. [- - -] Sihikindlalt on R . Sepp aidanud sillutada teed klassikalise kultuuri aardekambrisse, ja see roll on austusväärne."^[7]

• "Viimne üksiklane". Loomingu Raamatukogu 1960, nr 18 (130)
• "Gaia peab startima". Kuuldemäng. Esitatud Eesti Raadios 1962, ilmunud kogumikus "Pilk nähtamatusse" (1969)
• "Jälle täht ja jälle värav...". Luulekogu. Koostaja Viljar Ansko. 2001
• "Tähti laotuses lõhkeb naerusui". Luulekogu. Koostajad Anti Lääts ja Anneli Sepp. Tartu: Ilmamaa, 2005

• Theun de Vries. "Friisi postitõld" (1959)
• Henriette van Eyk. "Gabriel" (1960; koos Valdek Kruusperega)
• Walther von der Vogelweide. "Under der linden" (Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, 1962)
• Werner Bergengruen. "Surm Tallinnas" (1966; 2. trükk Mati Sirkeli täiendustega 1999)
• Arthur Van Schendel. "Fregatt "Johanna Maria"" (1967)
• "Vanem Edda" (1970)
• Stefan Zweig. "Maria Stuart" (1970; 2. trükk 1983)
• Multatuli. "Max Havelaar" (1973)
• "Nibelungide laul" (1977)
• Wolfram von Eschenbach. "Parzival" (1989)
• "Noorem Edda. Valik tekste" (1990)
• "Beowulf" (1990)
• "Anglosaksi kroonikad ja poeemid" (1992)
• William Shakespeare. "Shakespeare armastusest" (2000; tõlkijateks ka Georg Meri, Mihkel Mõisnik, Ants Oras)
• Andreas Schlüter. "Fotosüüdistus" (2002; jutustuse tõlkinud Kaie Ilves, värsid Rein Sepp)
• William Blake'i luuletusi

• Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1978, "Nibelungide laulu" eestindus)

Rein Sepa mälestuse jäädvustamiseks on Mõisakülas loodud Rein Sepa Sõprade Seltsing. Tema sünniaastapäevadel on Tartus korraldatud mälestuskonverentse, sh 20. aprillil 1996 tema 75. ning 23. aprillil 2011 tema 90. sünniaastapäeva tähistamiseks.^[8]

1996. aastal valmis Rein Sepast 50-minutine film "Teejuht mütoloogiasse" Jakob Westholmi Gümnaasiumi filmiühenduse Oriest Studio õpilastööde põhjal.^[9]

Tema lell oli ajaloolane Hendrik Sepp.^[viide?]

• Muinaspõhja mütoloogia

• Ain Kaalep. "Kolme tulevikufantaasiat üle lugedes" (Rein Sepa "Viimane üksiklane") – Keel ja Kirjandus 1961, nr 11, lk 641–647. Sama ka: Ain Kaalep. "Maavallast ja maailma kirjandusest". – Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 265–277
• Kalle Kurg. "Aastapreemiad" (Rein Sepp "Nibelungide laulu" tõlkijana) – Sirp ja Vasar, 24. märts 1978
• Ain Kaalep. "Riivamisi Rein Sepa "Nibelungide laulu" tõlkest" – "Kirjanduse jaosmaa '78". Tallinn: Eesti Raamat, 1980, lk 153–159
• Oskar Kuningas. "Rein Sepp – 60" – Kodumaa, 29. aprill 1981
• Ain Kaalep. "Rein Sepp – 60" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 4, lk 251–252. Sama ka: Ain Kaalep. "Kolm Lydiat". Tartu: Ilmamaa, 1997, lk 79–82. Eesti Mõttelugu 18
• Enn Soosaar. "Kaugete aegade tagant" (Arvustus raamatule "Beowulf") – Eesti Ekspress, 23. november 1990
• Martin Puhvel. "Veel kord "Beowulfist" ja selle eestindusest" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 8, lk 566–567
• Madis Kõiv. "Viimane ipiklane" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 4, lk 240–241
• Vootele Viidemann. "Rein Sepp: Hiidudega sina peal" – Looming 1991, nr 4, lk 570–571
• Viljar Ansko. "Rein Sepp – 70" – Sirp, 26. aprill 1991
• Jaakko Hallas. "Välk ja vikerkaar Hobuküla kohal" [1] (Rein Sepast ja temast loodud filmist) – Teater. Muusika. Kino, 1997, nr 2
• Maret Purasson. "Rein Sepp – mees, kes elas oma ajast ees" (Üles kirjutanud Neeme Raud) – Postimees, 8. mai 2001

Tsitaadid Vikitsitaatides: Rein Sepp

• "Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse" Video. Režissöör Helle Karis, filminud: Peter Murdmaa, Jaak Kilmi, Madis Mihkelsoo; juhendanud: Rein Lillmaa, Ago Ruus, Arvo Vilu, Rein Pruul; helikujundus: Merike Vainlo (kasutatud katkendeid Richard Wagneri ooperitest); helitehniline korrektsioon: Rein Urm; montaaž: Eero Karis, Marek Toompere. Video Beta SP, 50 min, värviline. – Jakob Westholmi Gümnaasiumi filmiklass "Oriest Studio", ETV 1996
• Maailm kirjanduses. Wolfram von Eschenbach. Parzival. Eesti Raadio 1989. (Saate autor Maarja Pärl. Toimetaja Martin Viirand. Maailm kirjanduses. Maarja Pärl ja saatekülalised Ain Kaalep, Linnar Priimägi ning Peeter Tulviste räägivad Wolfram von Eschenbachi eeposest "Parzival". Eesti keelde tõlkis eepose 1989. aastal Rein Sepp. 00:05:49 ja 00:11:09 räägib Rein Sepp. Salvestatud Tartu stuudios ilmselt 1989. aastal)
• "Külaline. Rein Sepp 90 "Teejuht mütoloogiasse"" Stuudios Helle Karis ja Peter Murdmaa. Klassikaraadio, 3. mai 2011
• "Rein Sepp. Elu, bibliograafia, tekstid, luuletused, pildid"
• Peeter Torop, Rein Sepp, vestlus "Tõlkimise teooriast ja praktikast" (Sirp ja Vasar 16. jaanuar 1981)
• Eve Raska "Huvilised käisid Ipikis Rein Sepa kodutalus" Lõuna-Mulgimaa, detsember 2010, nr 11 (187)
• Sirje Rist "Rein Sepa sõbrad on kimbatuses" Sakala, 29. oktoober 2003
• "Vil! Rein Sepale pühendatud teaduskonverents ja näitus" korp! Sakala koduleht
• Rein Sepp "Uusi poeese" Postimees, 14. mai 1996
• D. K. "Erakust erudiit, rara avis" Sirp, 1. juuni 2001
• Rein Sepp Eesti biograafilises andmebaasis ISIK