See artikkel vajab toimetamist. (November 2014) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Andres Vihalem (14. aprill 1937 Tartu – 13. juuni 1991 Tallinn) oli eesti raadio- ja teleajakirjanik.

Ta lõpetas 1955. aastal Tallinna 2. Keskkooli (hõbemedaliga)^[1] ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana.

Aastatel 1969–1971 õppis ta NLKP KK juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis ajakirjandust.

Ta oli üks Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetuse RAMETO asutajaid, Vikerraadio asutajaid, raadiosaate "Mnemoturniir" looja.

Ka Eesti Televisioonis tegi ta palju populaarseks saanud meelelahutussaateid: oli muusikasaate "Horoskoop" (1968–1973) saatejuht ja toimetaja, saate "Käokava" (1971–1972) kaassaatejuht (koos Mati Talviku ja Rein Karemäega) ning ja 1980. aastatel ""Viljaveski" lauluvõistluse" saatejuht. Ta oli ka muusikafilmi "Arne Oidi laulud" (1975) stsenarist.

Kuid aastatel 1978–1991 valmis tal saadete autori ja saatejuhi rollis mahukas, vähemalt 73 saatest koosnev teadussaatesari “Akadeemikud”. Saated käsitlesid näiteks järgmiste akadeemikute teaduspanust: Harald Haberman, Johan Eichfeld, Heino Liimets, Gustav Naan, Agu Aarna, Boris Tamm, Harald Keres, Karl Siilivask, Juhan Kahk, Endel Lippmaa, Jaan Einasto, Gustav Suits, Paul Ariste jpt.^[2]

Veel käsitles ta näiteks ehitusteemasid saatesarjas "Maaehitajad" (1987), masinaehitust saates "Töömehe au" (1984), meditsiinisaavutusi dokumentaalfilmis "Veel on aega" (1982, stsenaristina) jne.

Andres Vihalem suri 13. juunil 1991 Tallinnas ja maeti 19. juunil 1991 Metsakalmistule.^[3]

Tema onu oli õigusteadlane Paul Vihalem.

• EE: Vihalem, Andres