Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm^[1].

Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale^[1].

Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmausunditeks ja rahvususunditeks. Tüpoloogiliselt: maagilised või animistlikud usundid; prohvetlikud usundid (aabrahamlikud) või seadususundid (dharmalikud). Maailmareligioonidele on vastandatud ka primitiivseid religioone (vt rahvausund), aga tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Ükski neist liigitustest ei ole ammendav.

Eduard Tennmann on lähtuvalt majandusmudelist pakkunud liigenduse^[2]: 1. Kartususund, 2. Seadususund, 2 a. Ateism, 3. Panteism, 4. Kristlus.

Erinevate usundite tunnistajate arv 2007. aasta andmetel (kokku 6,6 miljardit):^[viide?]

• Kristlasi arvatakse olevat maailmas 33,2% ehk üle 2,2 miljardi.
• Moslemeid on 20,6% ehk 1,360 miljardit
• Hinduiste 888 miljonit ehk 13,4%,
• Ühessegi usundisse mittekuuluvaid on 787 miljonit ehk 12%,
• Budiste 5,8% ehk 386 miljonit,
• Hiinast pärit usundite esindajaid loetakse 388 miljonit ehk 5,9%,
• Rahvausundeid pooldab 263 miljonit ehk 4%,
• Ateistideks peab end 154 miljonit ehk 2,3% maailma elanikest.

• Religioonide loend
• traditsionaalusund
• Usundi seitse dimensiooni
• religioonigeograafia