Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias, osa Kaukasusest.

Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel.

Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Peaahelik, Kõrvalahelik, Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik.

Kõrgus kuni 5642 meetrit (Elbrus).

Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega.

Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800...3000 m kõrgusel.

Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel.

Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu- ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök).

Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast, lumepiir ja liustikud algavad 3000...3500 meetrist.