Siiri Oviir![]() Siiri Oviir (sünninimi Siiri Tavel; sündinud 3. novembril 1947 Tallinnas) on Eesti poliitik. HariduskäikTa lõpetas 1966. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1975. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. TöökäikOviir on töötanud Riiklikus Arbitraažis sekretärina ja konsultandina 1966–1972, Eesti NSV Justiitsministeeriumis konsultandina 1972–1975, Eesti NSV Ülemkohtu esimehe abina 1975–1990 ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis dotsendina 1992–2003. Ta on Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige ning Tallinna Ülikooli Kuratooriumi aseesimees alates 2001. LiikmesusEesti Naisliidu taasasutajaliige ja juhatuse liige alates 1989, Eesti Naisliidu esinaine 1996–2019, alates oktoobrist 2019 auesinaine. Ta on ka Rahvusvahelise Naisteklubi Zonta Tallinna Klubi liige, Eesti Invaspordi Liidu president 1991–2014, Vabariigi Valitsuse Teadusnõukogu liige alates 1995, Eesti Juristide Liidu liige ja Eesti Assotsiatsiooni Anti-AIDS president 1993–1998 ja aupresident. Tegevus NLKP-sTa oli NLKP liige aastatel 1976–1990[1][2]. Poliitiline tegevusOviir on olnud Keskerakonna asutajaliige alates 12. oktoobrist 1991 ja juhatuse liige.[3] Ta oli Tallinna Linnavolikogu liige 1996–2002. Ta oli VII, VIII, IX ja X Riigikogu liige 1992–2004 ning Riigikogu aseesimees 1999–2001. Ta oli sotsiaalhooldusminister Edgar Savisaare valitsuses 1990–1992 ning sotsiaalminister Tiit Vähi teises valitsuses 1995 ja Siim Kallase valitsuses 2002–2003. Aastatel 2004–2014 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 11. aprillil 2012 lahkus Siiri Oviir Keskerakonnast, olles 9. aprillil koos veel seitsme poliitikuga teinud sellesisulise ühisavalduse.[4] Tunnustus
Siiri Oviir popkultuurisEesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir sõnas 19. aprillil 2017 Eesti Televisiooni saates "Ringvaade" mõni nädal enne 2017. aasta aasta ema valimist: [5]
Oviiri tsitaadist lähtuvalt lõi Kristiina Ehin ansambliga Naised Köögis laulu "Aasta ema".[6] IsiklikkuTema abikaasa on riigikontrolör Mihkel Oviir. Neil on kolm tütart: Liisa Oviir, Maarja Oviir-Neivelt ja Aina Oviir. Viited
Välislingid
|
Portal di Ensiklopedia Dunia