See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Saab 29 Tunnan

Saab 29 Tunnan lennushowl 2010. aastal
Tüüp	hävitaja
Tootja	Saab
Riik	Rootsi
Tootmisaastad	esmalend 1. september 1948, kasutusel 1950. aastast
Toodanguarv	661
Meeskond	1

Saab 29 Tunnan, hüüdnimega Flygande tunnan ('lendav tünn'), oli firma Saab konstrueeritud hävituslennuk, mis võeti Rootsi lennuväes (Flygvapnet) kasutusele 1950. aastal. Tegemist oli teise Rootsis konstrueeritud reaktiivlennukiga (esimene oli Saab 21R) ja esimese sõjajärgse seeriaviisiliselt ehitatud noolja tiivaga lennukiga külma sõja aegses Lääne-Euroopas. Vaatamata töntsakale kujule oli tegemist hea juhitavuse ja oma aja kohta kiire lennukiga, mida kasutati edukalt nii hävitaja kui ka hävituspommitajana kuni 1970. aastateni.

Teise maailmasõja järel otsustati Rootsis, et on vaja tugevdada õhuruumikaitset uute lennukitega, millel oleks värskelt leiutatud reaktiivmootor. Projekt "JxR" algas 1945. aasta viimastel kuudel ettepanekuga kahelt Saabi meeskonnalt, mida juhtis Lars Brising. Esimene projekti raames konstrueeritud lennuk, koodnimega R101, oli sigarikujulise kerega, mis sarnanes USA lennukiga P-80 Shooting Star. Võitjaks valiti siiski teine projekt, koodnimega R1001, mille "tünnikujulise" kerega lennuk osutus kiiremaks ja oli parema juhitavusega.

Algses R1001 projektis kavandati sirge tiivaga lennukit, kuid kui ühel Saabi firma inseneril õnnestus Šveitsis tutvuda Saksa lennundusalaste dokumentidega, mis olid Saksamaalt illegaalselt hangitud, siis prototüübi kavandit muudeti. 1945. aastal ka ameeriklaste valduses olevad Saksa dokumendid näitasid selgelt, et delta- ja nooljal tiival on eeliseid lennuki helikiirusele lähenemisel. Lennukile projekteeriti tiib, mille noolsusnurk oli 25 kraadi. Sellist tiiba katsetati eelnevalt modifitseeritud Saab Safiril (tähistusega Saab 201). "^[1] Saab 29 prototüüp tõusis õhku esimest korda 1. septembril 1948. aastal. Uus lennuk oli lühikese trullaka kerega, ühe õhukanaliga (difuusoriga) kere ninaosas, tilgakujulise kabiinikupli ja õhukese profiiliga noolja kesktiivaga lennuk. Katselendur oli inglane Robert A. "Bob" Moore, kellest sai hiljem esimene 1960. aastal asutatud Saab GB Ltd, UK tegevdirektor.

Moore kirjeldas lennukit järgmiselt: "Maa peal inetu pardipoeg, kuid õhus pääsuke." Oma junnaka välimuse tõttu hakati Saab 29-t kiiresti lendavaks tünniks ("Flygande Tunnan") kutsuma. Kokku ehitati aastatel 1950–1956 661 Tunnanit (nüüd juba SAABi ametliku nimega), mis teeb sellest lennukist kõige rohkearvulisemalt ehitatud Saabi lennuki.

J 29 oli üks esimesi noolja tiivaga sarjana ehitatud hävituslennukeid. Tunnaniga püstitati 1954. aastal kiiruse maailmarekord 500 km suletud marsruudil – 977 km/h.^[2] Kahe S 29C-ga (luurelennuk) püstitati lisaks veel teinegi FAI kinnitatud maailmarekord, läbides 1000 km keskmise kiirusega 900,6 km/h 1955. aastal.^[2] Rootsi lennuväge hinnati 1950. aastatel, kui enamuse lennukitest moodustasid J 29-d, tugevuselt neljandaks lennuväeks maailmas.

Lennuväes juhtus algul J-29-ga palju lennuõnnetusi, seda peamiselt pilootide kogemuste puudumise tõttu noolja tiivaga lennuki piloteerimisel ja samuti ligilähedaselt samaväärse kahekohalise õppelennuki puudumise tõttu. Piloodid pidid harjutama aeglastel de Havilland Vampire lennukitel, enne kui nad Tunnaniga lendama lubati. J-29 hävituslennuki versiooni kasutamine lõpetati 1965. aastal, kuid mõningaid Tunnaneid kasutati õppustel õhumärklaudade vedamiseks veel 1974. aastani. J-29 viimane ametlik lend lennuväes toimus 1976. aasta augustis, Rootsi Lennuväe (Flygvapnet) 50. juubeliaasta tähistamiseks korraldatud lennuetendusel.

Austria sõjavägi ostis 30 Tunnanit 1961. aastal, kus need lendasid 1972. aastani.

Tunnanid olid esimesed ja siiani ainsad Rootsi reaktiivlennukid, mis on reaalses lahingus osalenud. Viis J 29B-d saadeti 1961. aastal Kongo Demokraatliku Vabariiki ÜRO rahuvalvemissiooni (ONUC) koosseisus, Rootsi Lennuväe üksuse F 22 nime all. Aasta hiljem lisandusid veel neli J 29B-d ja kaks S 29C-d (kaameratega lennuk). Enamik lahinguülesandeid seisnes maastikusihtmärkide tulistamises pardakahuritest ja juhitamatute rakettidega. Sõjategevuses ei kaotatud ühtegi lennukit, kuigi õhutõrjekahureid kasutati nende vastu üsna palju. Lennukite piloodid ja välisvaatlejad pidasid Tunnanit väga heaks lennukiks. Vastaste käsutuses olid mõned Fouga Magister reaktiivlennukid ja muud propellerlennukid, kokkuvõttes olid vastase õhujõud üsna nõrgad. Rahuvalvemissioon kaotas ainult ühe lennuki, seegi piloodi, kõrge ohvitseri süül, kes tegi õhkutõusmiskatsel avarii. Kui ONUC-i missioon 1964. aastal lõpetati, siis osa J-29 lennukeist purustati, sest need polnud Rootsis enam vajalikud, transporti peeti mõttetult kulukaks.

• J 29 – neli prototüüpi ehitati aastatel 1949–1950.
• J 29A – hävitaja, 244 lennukit ehitati aastatel 1951–1954. Hilisematel lennukitel paigutati piduriklapid tiivalt kerele, telikuluukide ette.
• J 29B – hävitaja. Aastatel 1953–1955 ehitati 332 lennukit. Sellel lennukil olid 50% suuremad kütusepaagid ja riputussõlmed tiiva all, pommide, rakettide ja väliste kütusepaakide jaoks.
• A 29B – sama mis J 29B, kuid kasutati teistel eesmärkidel.
• S 29C – luurelennuk ("S" tuleb rootsikeelsest sõnast Spaning, mis tähendab luuramist või skautimist). Aastatel 1954–1956 ehitati 76 lennukit. Lennuki ninaosa modifitseeriti nii, et sinna sai paigutada 5 kaamerat, lennuk oli relvastamata. Seda lennukit kasutati peamiselt lennuks madalatel kõrgustel ning see erines teistest lennukitest selle poolest, et oli kaetud tumerohelise ja tumepruuni laigulise maskeerimisvärviga (kamuflaažiga), samas kui ülejäänud lennukid olid värvimata.
• J 29D – üks prototüüp, et katsetada uut järelpõlemiskambriga Ghost RM2A reaktiivmootorit.
• J 29E – hävitaja, ehitati 1955. aastal 29 lennukit.
• J 29F – hävitaja. 308 lennukit moderniseeriti aastatel 1954–1956. Neil oli järelpõlemisega Ghost mootor ja teistsugune tiib. Ülejäänud lennukid moderniseeriti 1963. aastal. Samuti lisati neile veel soojustundliku sensoriga varustatud AIM-9 Sidewinder õhk-õhk tüüpi raketid, mida Saab litsentsi alusel Rb 24 nime all ise valmistas.

• Austria
  • Austria Õhujõud
• Rootsi
  • Rootsi Õhujõud
    • F 3 Malmslätt
    • F 4 Frösön
    • F 6 Karlsborg
    • F 7 Såtenäs
    • F 8 Barkarby
    • F 9 Säve
    • F 10 Ängelholm
    • F 11 Nyköping
    • F 12 Kalmar
    • F 13 Norrköping
    • F 15 Söderhamn
    • F 16 Uppsala
    • F 21 Luleå
• ÜRO
  • F 22 Congo

• J 29A (seerianumber 29203) asub Svedinos Bil- och Flygmuseum, Ugglarp, Rootsi
• J 29B (seerianumber 29398) asub Rootsi Lennuväe Muuseumis F3 Malmslätti baasis Linköpingi lähistel Rootsis.
• J 29F (seerianumber 29670) asub Rootsi Lennuväe Muuseumis, on lennukorras.
• J 29F (seerianumber 29575)
• J 29F (seerianumber 29640) asub Midlandi Lennundusmuuseumis Coventrys. Ainuke eksemplar Inglismaal.
• J 29F (seerianumber 29657) asub USA-s NASM-is.
• J 29F (seerianumber 29543) asub Itaalia Õhujõudude muuseumis Vigna di Valles.
• J 29F (seerianumber 29588) asus varem Österreichisches Luftfahrt-Museumis Austrias.

Andmed on võetud raamatust "The Great Book of Fighters".^[3][4]

• Meeskond: 1
• Pikkus: 11,0 m
• Tiivaulatus: 10,23 m
• Kõrgus: 3,75 m
• Tiivapindala: 24,15 m²
• Tühimass: 4845 kg
• Maksimaalne lennukaal: 8375 kg
• Mootor: 1 reaktiivmootor Volvo Aero RM2B, tõukejõuga 27 kN
• Kiirus: 1060 km/h
• Lennulagi: 15 500 m
• Lennukaugus: 1100 km
• Tõusukiirus: 32,1 m/s

• 4 X Hispano Mk. V 20 mm automaatkahur
• 75 mm juhitamatud raketid
• Rb 24
• 145 mm kumulatiivse laenguga õhk-maa tüüpi raketid, 150 mm HE-raketid, 180 mm HE-raketid laevade ründamiseks

• Messerschmitt Me P.1101
• Bell X-5

• P-80 Shooting Star
• Dassault Ouragan
• F-86 Sabre
• MiG-15
• Pulqui II

• Berns, Lennart and Robin Lindholm. Saab J 29 Tunnan. International Air Power Review, Volume 13 / 2004, lk 152–173.
• Erichs, Rolph et al. The Saab-Scania Story. Stockholm: Streiffert & Co., 1988. ISBN 91-7886-014-8.
• Green, William and Gordon Swanborough. 'The Great Book of Fighters. St. Paul, Minnesota: MBI Publishing, 2001. ISBN 0-7603-1194-3
• Taylor, John W.R. "Saab J 29." Combat Aircraft of the World from 1909 to the present. New York: G.P. Putnam's Sons, 1969. ISBN 0-425-03633-2.
• This Happens in the Swedish Air Force (brošüür). Stockholm: Information Department of the Air Staff, Flygstabens informationsavdelning, Swedish Air Force, 1983.
• Widfeldt, Bo. The Saab J 29. Leatherhead, Surrey, UK: Profile Publications Ltd., 1966.
• Winchester, Jim. "Saab J 29". Military Aircraft of the Cold War (The Aviation Factfile). Rochester, Kent, UK: The Grange plc., 2006. ISBN 1-84013-929-7.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Saab 29 Tunnan