George III
George III (4. juuni (24. mai) 1738 London, Norfolk House – 29. jaanuar 1820 Windsori loss) oli esimene Inglismaal sündinud Hannoveri dünastia monarh ja Suurbritannia ja Iirimaa kuningas aastatel 1760–1801 ning hiljem pärast liitmisseadusi (Acts of Union 1800) Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas aastatel 1801–1820. Veel oli ta lisaks Hannoveri kuurvürst 1760–1814 ja Hannoveri kuningas 1814–1820. George III valitsusajal lõi Suurbritannia Seitsmeaastases sõjas Prantsusmaad ning tõusis Põhja-Ameerikas ja Indias domineerivaks võimuks. Ameerika iseseisvussõja tõttu kaotati siiski suur osa Põhja-Ameerika kolooniaid. Tema võimu ajal sõditi ka revolutsioonilise Prantsusmaa ja hiljem Prantsuse esimese keisririigiga. 1. jaanuaril 1801 ühendati Suurbritannia kuningriik ja Iirimaa kuningriik, mille tulemusel tekkis Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Aastal 1806 suri peaminister William Pitt ja uueks peaministriks sai lord Grenville, kelle valitsust hakati nimetama kõigi talentide valitsuseks. See valitsus soovitas 1807. aasta veebruaris kehtestada riigis usuvabaduse, muuseas lubades katoliiklastel sõjaväes kõiki ametikohti pidada. George III pidas niisugust soovitust ennekuulmatuks ja saatis kõigi talentide valitsuse laiali. Uueks peaministriks sai William Cavendish. Elu lõpus jäi George III vaimuhaigeks. On arvatud, et see võis tulla arseenimürgitusest, porfüüriast või enneaegsest vanadusnõtrusest. Seetõttu asus juba 1810. aastal George III eest regendina valitsema tema poeg George IV. Abikaasa Charlotte suri 18 kuud enne George'i, aga kuna George oli oma elu lõpul pime, peaaegu kurt ja mõistuse kaotanud, ei saanudki ta sellest teada. Ta ei saanud teada sellestki, et 1814 oli Hannoveri vürstiriik kuulutatud kuningriigiks ja tema selle kuningaks. Peale George'i surma said kuningateks ka tema pojad George IV ja William IV. Kuid kuna George IV-l ei olnud järglasi ja William IV-l olnud legitiimseid järglasi, sai peale neid kuningannaks tema neljanda poja Edwardi tütar Victoria. PerekondGeorge III abiellus 8. septembril 1761 Charlotte von Mecklenburg-Strelitziga. Sellest abielust sündis 15 last, kellest 13 said täiskasvanuks, 10 abiellusid, 7 said lapsi ja 4 järeltulev sugu kestab tänapäevani.
George III ei pidanud armukesi, erinevalt oma vanaisast ja poegadest. Sugupuu
Information related to George III |
Portal di Ensiklopedia Dunia