Sajandi algusest oli avaldanud jutustustekogud "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", "Elu-pudemed", "Sõja päevilt", "Lastejutud", mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse, sõjandussõnastiku jm.
Suur osa tema kirjanikutööst on laiali 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse.
Sõjaväeteenistusest vabad hetked veetis Peäro Pitka Kiltsis ja seal on sündinud ka märkimisväärne hulk ta kirjanduslikust loomingust. Kiltsi kodumajas on säilinud mitmed kirjanikule kuulunud esemed.
"Tondi-Tõnu"; "Kivialused" – "Hundil on need hullud jutud: eesti lastekirjanduse antoloogia", 3. köide, koostaja Andres Jaaksoo. Steamark, Tallinn 1998, lk 10–38
Kirjandus
E. Nurmiste, "Mälestusi Peäro-August Pitkast (Ansomardist)" – Keel ja Kirjandus1966, nr 11, lk 696–698
Eesti kirjanduse ajalugu, III köide, Eesti Raamat, Tallinn, 1969, lk 534–537 (ülevaate autor Oskar Kruus) ja bibliograafia lk 555
Helmut Joonuks, "Peäro-August Pitka (Ansomardi) noorusmälestusi" – Keel ja Kirjandus 1975, nr 1, lk 37–40
Oskar Kruus, "Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma". Faatum, Tallinn 2003 ("Esimeses maailmasõjas hukkunud", lk 136–138)
Eha Nurmiste, "Mõnda Peäro-August Pitkast (Ansomardist). Pitkadest ja Neuhausidest sealhulgas" – Akadeemia2009, nr 7, lk 1329–51