See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2020) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

A-vitamiin (retinool)
Üldandmed
Keemiline valem	C20H30O
Molaarmass	286,456 g/mol
Vitamiini omadused
Lahustuvus	rasvlahustuv
Soovitatav päevakogus täiskasvanule	0,9 mg (mehele), 0,7 mg (naisele)
Maksimaalne päevakogus täiskasvanule	3 mg
Toimet parandavad
C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped
Vaeguse sümptomid
kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk
Üledoosi sümptomid
maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise üledoosi korral osteoporoos
Parimad allikad
Sisaldus 100 g kohta:[1]

A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks, luu kasvamiseks, nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks ja antioksüdantseks regulatsiooniks.^[2]

A-vitamiin on mikrokogustes iga päev vajalik osa organismide mitmete normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimiseks. A-vitamiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või ka ajutine puudujääk võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik.

A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites "Retinool", "Retinaal" ja "Retinoidid".

• IUPAC nimetus – (2E,4E,6E,8E)-3,7-Dimethyl-9-(2,6,6-trimethyl-1-cyclohexen-1-yl)-2,4,6,8-nonatetraen-1-ol (retinool)

• Rasvlahustuv A, biosterool, ophthalamin, antiinfektsioosne vitamiin jt.

A-vitamiinid kuuluvad rühma Varia diagnostilised ained:

• ATC-kood- V04CB01
• ATC_vet-kood- QV04CB01.^[3]

• kalamaksaõli (30,0 mg);
• veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg);
• seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg);
• kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg);
• või (0,68 mg);
• munad, keedetud (0,22 mg).

Taimsetest allikatest saavad organismid A-vitamiini eelvitamiine karotenoide, need muudetakse A-vitamiiniks keha sees:

• porgand, toores (0,84 mg);
• maguskartul ehk bataat (0,71 mg);
• kõrvits, keedetud (0,25 mg).

A-vitamiinil ja selle vormidel on steroidhormoonilaadne biotoime. A-vitamiinist (geneeriline nimetus) sõltuvad inimorganismis sigivus (reproduktsioonivõime): spermatogenees, ovogenees, samuti mõjutab A-vitamiin platsenta ja embrüonaalset arengut.^[4]

A-vitamiini vaegus ehk avitaminoos mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. Arengumaades jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi Lõuna-Aasias ja Aafrikas. Maailma Terviseorganisatsioon WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.

Avitaminoos võib esineda nii esmase kui ka teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögivilju, puuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles ning mis vähese rasva dieedil on keeruline. Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi, sest A-vitamiini transportivate proteiinide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti retinooli oksüdeerimiseks retinaaliks. Alatoitlusega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud topeltpimekatse Burkina Fasos näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust malaariasse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.

Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused kaovad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis loote embrüonaalse arengu ja postnataalse arengu ajal arenenud(arenemas) biomolekulaarsed (sh hormoonid, vitamiinid jt esmased metaboliidid) kahjustused võivad hilisemas elus haiguslike seisundite esile kerkimist soodustada.

A-vitamiini vaegused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis RHK-10 alusel Toitumisvaeguse muude liikidena jaotises E.50 ning erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.

A-vitamiini vaeguse rahvusvaheline klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

A-vitamiini avastuslugu algas aastal 1906, kui Frederick Gowland Hopkinsi katsed rottidega näitasid, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad katseloomad kasvuks, arenguks, paljunemiseks ning tervena püsimiseks veel senitundmatuid toitaineid.

1913. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer Verner McCollum, Marguerite Davis Wisconsin-Madisoni ülikoolist, Lafayette Benedict Mendel ja Thomas Burr Osborne "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas" (Yale'i ülikooli lõpetanud).^[5]

Äsja oli avastatud "rasvas lahustuv aine B", mille uue aine nimetuseks sai esialgu "rasvas lahustuv aine A" (1918). 1920. aastal nimetati aine Jack Cecil Drummondi ettepanekul A-vitamiiniks.

• 1932 A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks peetakse Paul Karreri.
• 1935 eraldas Wald pleegitatud võrkkestadest A-vitamiini vitameeri retinaali.^[6]
• 1937 eraldasid ja kristalliseerisid selle aine Harry Holmes ja Ruth Corbet.
• 1946 ja 1947 koostasid A-vitamiini sünteesimeetodid Taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens ning Otto Isler koos oma töörühmaga.^[7]

• A-hüpervitaminoos
• A₁-vitamiin
• A₂-vitamiin
• AD₃-vitamiin
• Isotretinoiin
• VADD Vitamin a deficiency disorders

• vitaminA.org
• M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused., Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, lk 142–144, Kuidas vitamiine klassifitseeritakse?