17. jaanuar on Gregoriuse kalendri 17. päev. Juliuse kalendri järgi 4. jaanuar (1901–2099).

• 1821 – ilmus Otto Wilhelm Masingu välja antud Marahwa Näddala-Lehe esimene number.^[1]
• 1902 – Riias lõppes esimene Venemaal korraldatud elukutseliste maadlejate MM, mille võitis Georg Lurich.^[2]
• 1907 – Tartus maeti 13. jaanuaril (ukj) Peterburis surnud eesti folklorist, keeleteadlane Jakob Hurt.^[3]
• 1919 – Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti Vabariigi osaks.
• 1923 – Riigikogu avaldas usaldust põhiseadust rikkunud Juhan Kuke valitsusele.
• 1934 – Eesti saadik Karl Menning esitas oma volitused Läti presidendile Alberts Kviesisele.
• 1935 – riigivanem Konstantin Päts teatas riigi- ja omavalitsustegelaste kokkutulekul oma kavatsusest korraldada põhiseaduse muutmiseks rahvahääletus ja kokku kutsuda uus Asutav Kogu.
• 1940 – Jõgeval mõõdeti Eesti külmarekord: –43,5 °C.
• 1945 – EELKi piiskopi asetäitjaks valiti August Pähn.^[1]
• 1960 – toimus I Tartu suusamaraton.^[1]
• 1979 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Selle andmeil elas Eesti NSV piires 1 464 476 elanikku, kellest 947 812 eestlast (64,7%), 408778 venelast (27,9%), 36044 ukrainlast (2,5%), 23461 valgevenelast (1,6%), 17753 soomlast (1,2%), 4966 juuti (0,3%), 3963 lätlast (0,3%), 3944 sakslast (0,3%), 3199 tatarlast (0,2%), 2897 poolakat (0,2%), 2379 leedulast (0,2%) ja teisi rahvuseid.
• 1990 – taastati Eesti Kodu-uurimise Selts, esimeheks sai Vello Lõugas.
• 1993 – toimus suur relvarööv, mis leidis aset Paldiski Vene sõjaväeosas. Röövi käigus viidi minema automaate, püstoleid, kuulipilduja, mitmeid granaate ja hulgaliselt padruneid.
• 1994 – Maardus avati uus kinnise režiimiga vangla, kuhu mahtus umbes 150 vangi.
• 1998 – nn neeruskandaal: Tallinna keskhaiglas sooritasid Iisraeli arstid seitsmele oma riigi kodanikule neerusiirdamisoperatsiooni, tuues kaasa ka neerudoonorid.
• 2005 – Eesti uueks suursaadikuks ÜRO juures sai Tiina Intelmann.
• 2008 – Tartus avati skulptuur Pronkssiga.

• 1287 – Aragón lõi saratseene ja vallutas Maó (Mahóni) Menorcal.
• 1377 – paavst Gregorius XI lõpetas paavstide vangipõlve Avignonis.
• 1524 – Giovanni da Verrazano asus teele Hiinasse loode, Põhja-Ameerika kaudu.
• 1562 – Saint-Germaini edikt: Prantsusmaa tunnustas hugenotte.
• 1601 – Hispaania pealinn viidi Madridist Valladolid.
• 1626 – Poola-Rootsi sõda: Rootsi sõjavägi Gustav II Adolfi juhtimisel võitis Valle lähedal Poola vägesid Leedu suurhetmani Leonas Sapiega juhtimisel.
• 1685 – Johannes Diodato avas esimese Viini kohvimaja.
• 1759 – Saksa-Rooma riik kuulutas Preisimaale sõja.
• 1773 – James Cook ületas esimese eurooplasena lõunapolaarjoone.
• 1852 – Suurbritannia tunnistas Transvaali iseseisvust.
• 1912 – Robert Falcon Scott jõudis lõunapoolusele.
• 1945 – Teine maailmasõda: Punaarmee vallutas Varssavi.
• 1945 – Auschwitzi koonduslaager alustas evakuatsiooni.
• 1946 – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu pidas Londonis oma esmaistungi.
• 1966 – toimus Palomarese intsident. Hispaanias Palomarese kohal hakkas USA strateegiline pommituslennuk B-52G 9500 meetri kõrgusel tankima lennuki KC-135A pardalt. KC-135A tankimisvoolik aga andis hoobi B-52G lennukikere ülemisele osale, kutsudes esile mõlema lennuki süttimise. B-52G pardal oli neli tuumapommi. Mõlemad lennukid kukkusid maapinnale. KC-135A meeskond hukkus, B-52G seitsmeliikmelisest meeskonnast jäi ellu neli. Kolm tuumapommi leiti varsti maismaalt. Neljas tuumapomm leiti Vahemerest alles sama aasta 7. aprillil.^[4]
• 1979 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus oli 262 084 654 alalist elanikku, neist venelasi 137 397 089 (52,42%).^[5]
• 1991 – Lahesõda: Iraak tulistas 8 Scud-tüüpi raketti Iisraeli poole.
• 1991 – Harald V sai oma isa Olav V surma järel Norra kuningaks.

 Pikemalt artiklis Sündinud 17. jaanuaril

• 1600 – Pedro Calderón de la Barca, hispaania kirjanik
• 1706 – Benjamin Franklin, USA kirjanik ja leiutaja
• 1820 – Anne Brontë, inglise proosakirjanik ja luuletaja
• 1834 – August Weismann, saksa bioloog
• 1847 – Nikolai Žukovski, vene mehaanikateadlane
• 1863 – Konstantin Stanislavski, vene näitleja, lavastaja, teatrijuht ja teatriteoreetik
• 1899 – Al Capone, USA gangster
• 1905 – Eduard Oja, eesti helilooja
• 1919 – Ilmar Talve, eesti etnoloog ja kirjanik
• 1922 – Luis Echeverría Álvarez, Mehhiko president (1970–1976)
• 1928 – Arvo Rõõmusoks, eesti geoloog, paleontoloog
• 1928 – Vidal Sassoon, inglise kosmetoloog
• 1933 – Dalida, prantsuse laulja
• 1938 – Mart Paama, eesti kergejõustiklane
• 1940 – Kipchoge Keino, Kenya jooksja
• 1940 – Mircea Snegur, Moldova poliitik
• 1940 – Vilmos Voigt, ungari semiootik, folklorist ja etnoloog
• 1942 – Cassius Clay (Muhammad Ali), poksija
• 1943 – René Préval, Haiti president 1996–2001
• 1950 – Uno Kaupmees, eesti laulja
• 1960 – Tõnu Ploompuu, eesti botaanik
• 1961 – Silva Rahnel (kuni 1986 Silva Oja), eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog
• 1961 – Maia Tšiburdanidze, gruusia maletaja
• 1962 – Endla Lõhkivi, eesti teadusfilosoof
• 1963 – Toomas Kiho, eesti matemaatik ja ühiskonnategelane
• 1964 – Boris Buracinschi, Moldova juudi päritolu literaat
• 1964 – Michelle Obama, USA presidendi Barack Obama abikaasa
• 1965 – Marcel Vichmann, eesti jurist ja investor
• 1967 – Ahto Buldas, eesti informaatik ja krüptograaf
• 1968 – Jane Salumäe, eesti maratonijooksja
• 1969 – Lukas Moodysson, rootsi filmilavastaja
• 1983 – Kristi Ojasaar, eesti moetoimetaja ja disainer
• 2003 – Eva-Lotta Kiibus, eesti iluuisutaja

 Pikemalt artiklis Surnud 17. jaanuaril

• 1229 – Albert, Riia piiskop
• 1751 – Tomaso Albinoni, itaalia helilooja
• 1869 – Aleksandr Dargomõžski, vene helilooja
• 1938 – Jakob Liiv, eesti kirjanik
• 1961 – Patrice Lumumba, Kongo Demokraatliku Vabariigi peaminister
• 1991 – Giacomo Manzù, itaalia skulptor
• 2002 – Camilo José Cela, hispaania kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1989
• 2008 – Bobby Fischer, 11. malemaailmameister
• 2008 – Herta Laipaik, eesti kirjanik
• 2010 – Erich Segal, USA kirjanik ja stsenarist
• 2013 – Ilmar Aluvee, eesti kahevõistleja ja kahevõistluse treener
• 2024 – Shawnacy Barber, Kanada teivashüppaja

• Vaga Antonios Suure mälestuspäev
• Eesti rahvakalendris tõnisepäev

• 1940 Jõgeva: Eesti absoluutne külmarekord −43,5 °C
• Tallinna maksimumtemperatuur +6,3 °C (1975)
• Tallinna miinimumtemperatuur −31,1 °C (1940)
• Tartu maksimumtemperatuur +6,1 °C (1975)
• Tartu miinimumtemperatuur −34,3 °C (1940)