Draft:Kesa


Kesa on põllumajandusmaa, mida teatud perioodi jooksul ei harita ega külvata. Kesa eesmärgiks on võimaldada mullal taastuda ja parandada selle viljakust.[1]

Kesade liigitus

Kesad liigitatakse kultuurideta kesadeks ja kultuuridega kesadeks.

Kultuurideta kesad ehk täiskesad on varajane kesa (mustkesa) ja hiline kesa (jaanikesa).

Kultuuridega kesadel ehk osalistel kesadel kasvatatakse vara koristatavaid eelkultuure, näiteks põldheina, varajast otra, kartulit, mesikat või sinepit.[2]

Kesa mõju mullastikule

Põllu kesaks jätmine on üks vanimaid ja lihtsamaid mulla hooldamise viise. Kesa kasutamine mõjutab oluliselt mulla orgaanilise süsiniku (C) varu, struktuuri ja bioloogilist aktiivsust. Kui põld jäetakse täielikult taimedeta, väheneb süsinikuvaru kiiresti, sest orgaanilise aine sisend lakkab ja mineralisatsioon jätkub. Pikaajalised katsed näitavad, et taimestiku puudumine võib 20 – 30 aasta jooksul vähendada mulla süsinikusisaldust ligikaudu viiendiku võrra. Samal ajal halvenevad ka mitmed mulla omadused: mikroobide ja mesofauna arvukus, agregaatide (mulla väiksemad osakesed) stabiilsus ning vee sidumisvõime. Kultuuridega kesad ning looduslik taimestiku taastumine aitavad mullas süsinikku taastada, pidev taimkate lisab orgaanilist ainet juurte ja varise kaudu. Antud tingimustes toimub süsinikuvaru aeglane, kuid järjepidev suurenemine, ning paraneb ka mulla bioloogiline aktiivsus ja struktuur.[3]

Kesa osakaal põllumajandusmaastikel

Kesal on ajalooliselt olnud oluline roll põllumajanduses. 2010. aastal oli Euroopas kesa all 3.7 miljonit hektarit. Aastaks 2013 vähenes kesa pind 3.1 miljoni hektarini ja peale seda on jäänud püsima samas suurusjärgus.[4] Kuni 2024. aastani kehtis Euroopa Liidus nõue, mille kohaselt pidid põllumajandustootjad hoidma vähemalt 4% oma põllumajandusmaast kesa all. Antud meetme eesmärk oli toetada keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmist. 2024. aastal see kohustus muudeti. Põhjenduseks toodi vajadus anda maaomanikele suurem paindlikkus otsustada ise oma maa kasutusviiside üle ning parandada majanduslikku toimetulekut.[5]

  1. ^ Schlüter, Steffen; Wu, Mengqi; Phalempin, Maxime; Philipp, Lena; Blagodatskaya, Evgenia; Reitz, Thomas; Simon, Carsten; Lechtenfeld, Oliver; Vogel, Hans-Jörg; Schädler, Martin; Merbach, Ines (July 2025). "Divergence in physical, chemical, and biological soil properties caused by different long-term bare fallow management and natural succession". Geoderma. 459 117361. Bibcode:2025Geode.45917361S. doi:10.1016/j.geoderma.2025.117361. ISSN 0016-7061.
  2. ^ Schlüter, Steffen; Wu, Mengqi; Phalempin, Maxime; Philipp, Lena; Blagodatskaya, Evgenia; Reitz, Thomas; Simon, Carsten; Lechtenfeld, Oliver; Vogel, Hans-Jörg; Schädler, Martin; Merbach, Ines (July 2025). "Divergence in physical, chemical, and biological soil properties caused by different long-term bare fallow management and natural succession". Geoderma. 459 117361. Bibcode:2025Geode.45917361S. doi:10.1016/j.geoderma.2025.117361. ISSN 0016-7061.
  3. ^ Schlüter, Steffen; Wu, Mengqi; Phalempin, Maxime; Philipp, Lena; Blagodatskaya, Evgenia; Reitz, Thomas; Simon, Carsten; Lechtenfeld, Oliver; Vogel, Hans-Jörg; Schädler, Martin; Merbach, Ines (July 2025). "Divergence in physical, chemical, and biological soil properties caused by different long-term bare fallow management and natural succession". Geoderma. 459 117361. Bibcode:2025Geode.45917361S. doi:10.1016/j.geoderma.2025.117361. ISSN 0016-7061.
  4. ^ Tarjuelo, Rocío; Margalida, Antoni; Mougeot, François (March 2020). McKenzie, Ailsa (ed.). "Changing the fallow paradigm: A win–win strategy for the post-2020 Common Agricultural Policy to halt farmland bird declines". Journal of Applied Ecology. 57 (3): 642–649. Bibcode:2020JApEc..57..642T. doi:10.1111/1365-2664.13570. ISSN 0021-8901.
  5. ^ "EL vabastas põllumajandustootjad põllumajandusmaa kesa all hoidmise nõudest - Euroopa Komisjon". estonia.representation.ec.europa.eu (in Estonian). Retrieved 2026-05-18.

Content Disclaimer

Informasi ini disarikan dari Wikipedia dan disajikan kembali untuk tujuan edukasi. Konten tersedia di bawah lisensi CC BY-SA 3.0. Kami tidak bertanggung jawab atas ketidakakuratan data yang bersumber dari kontribusi publik tersebut.

  1. The information displayed on this website is sourced in part or in whole from Wikipedia and has been adapted for the purpose of restating it. We strive to provide accurate and relevant information, however:
  2. There is no guarantee of absolute accuracy. Wikipedia is an open, collaborative project that can be edited by anyone, so information is subject to change.
  3. It is not intended to constitute professional advice. The content displayed is for informational and educational purposes only. For important decisions (e.g., medical, legal, or financial), please consult a professional.
  4. Content copyright. Wikipedia is licensed under the Creative Commons Attribution-ShareAlike License (CC BY-SA). This means that content may be reused with appropriate attribution and shared under a similar license.
  5. Responsible use. Any risk arising from the use of information from this website is entirely the responsibility of the user.